Õnn ja vabadus teha palgatööd


Ma olen õnnelik ja edukas. Selliste sõnadega ei näita ma, et olen ülbe enesearmastaja, vaid demonstreerin kui erinevaid asju võib kellegi jaoks tähendada "edu".

Paljudele mõjuks minuga elude vahetamine masendavalt. Ei ela ma uhkes majas ega sõida ilusa autoga (või noh, üldse autoga). Lisaks kõigele ei teeni ma elatist ettevõtlusega vaid kellegi teise heaks palgatööd tehes. Hirmus, kas pole? 

See, mis defineerib minu jaoks edu, on vähe seotud numbriga pangakontol. Edu on nii isiklik väärtus, et ükskõik kellel on küündimatu jagada selle kohta teistele mingeid soovitusi peale selle, et enda elu tasub põhimõtteliselt mõtestada. Millegipärast kipuvad isehakanud gurud teistele pähe määrima omaenda nägemust edukusest, mis põhineb palgatöö asemel ettevõtlusesse sukeldumisel.

Siin on mõned argumendid, miks palgatöö on tegelikult paljudele meist parem valik kui ettevõtlus.

"Orjus"
Kui suhtud palgamaksjasse kui enda "omanikku", kelle almustest su teenistus sõltub, siis sellisest olukorrast sa ennast ka leiad ja süüdistada pole siin muud kui enda ajast maha jäänud mentaliteeti.

Selle asemel, et mõelda endast kui töövõtjast ja enda palgamaksjast kui tööpakkujast, suhtu parem olukorda nii, et sina pakud rentimiseks toodet, milleks on komplekt sinu oskustest, teadmistest ja iseloomust ning tööandja on klient, kellele seda välja rendid.

Sõlmides tööandjaga "rendilepingu", tahad olla kindel, et klient, kes sinult toodet rendib, kohtleb sinu vara heaperemehelikult. Kui mitte, siis ei ole mõtet sellele kliendile rohkem oma teenuseid pakkuda.

Ei ole põhjust lubada rendilevõtjal kasutada enda vara mingil muul viisil kui olete kokku leppinud (täita ülesandeid, mis ei kuulu töökohustuste hulka) või nõustuda laskma rendilevõtjal kasutada sinu vara pikemalt kui olete kokku leppinud (teha ületunde või tööd väljaspool tööaega), kui sa just ei ole kliendile sellist võimalust enda jaoks rahuldava suurusega lisatariifi eest ise ette näinud.

Nahaalsele kliendile järele andmisel pole midagi pistmist kohusetundlikkuse või töökusega. Üle käte läinud klienti tuleb korrale kutsuda. Kui ise hakkama ei saa, võib küsida abi tööinspektsioonilt.

Kui sul on raskusi leida klienti, kes sooviks sinu pakutut sinu kehtestatud tasu eest rentida, siis ei tähenda see, et oled inimesena vähem väärtuslik, vaid lihtsalt, et oled sattunud kauplema turule, kus sinu pakutud toote järele oodatud nõudlust pole.

Variandid on minna mõnele teisele turule (nt kolida mujale) või kohandada enda toodet. Kindel valik on hankida enda tootele külge selline diplom või sertifikaat, mille järele on tööturul läbi aegade stabiilne nõudlus. Diplomi hankimine võib küll olla suur investeering, kuid hästi valitud (lisa)haridus tagab, et mis iganes majanduses ette tuleb, saad alati paberi lauale lüüa ja sellega elamisväärset tasu teenida. 

Samas, kui eesmärgiks on nutsu kokku ajada, siis selleks haridust ega haritust vaja ei lähe. Nii sügavat otsust, nagu kõrghariduse valik, ei soovita ma kellelgi langetada pelgalt selle järgi, kui hea teenistuse üks või teine eriala tagab. Lisaks eriala vastu olevale huvile ja eriala peale olevale andele, on rahaline äratasuvus aga tegur, mille arvesse võtmata jätmisel võib tulevik kaasa tuua halva üllatuse.

Vabadus
Leping, millega oma "toodet" välja rendid on sinu kasuks kallutatud. Tavaliselt peab omanik hoolitsema väljarenditava toote heakorra ja vajadusel remondi eest, aga töölepingu puhul on hoopis rentnik see, kes vastavad kindlustused kinni maksab (ravikindlustus ja pensionikindlustus).

Rentnik on kohustatud maksma sulle vähemalt 28 päeva eest aastas renditasu, ilma et sinu toode tegelikult sel ajal tema kasutuses oleks! Seda ei maksa sugugi võtta iseenesestmõistetavana, näiteks Ameerika Ühendriikides seadus tasustatud puhkust ette ei näe.

Ettevõtjal läheb rahadega sama hästi või halvasti nagu tema ettevõttel. Kui oled aga palgatöötaja, kes ettevõttele oma tootekomplekti rendib, on sinule makstav renditasu kindlaks määratud ja ei sõltu sellest, kui hästi või halvasti sinu kliendil läheb.

Äärmuslikul juhul läheb klient pankrotti ja ei saa enam rentimist jätkata, aga sel juhul tuleb lihtsalt leida endale uus koostööpartner. Tööandjal ühepoolselt töötasu vähendamiseks seaduslikku võimalust pole (saab vähendada ainult koos töökoormusega ja sedagi ajutiselt ning erandlike olude korral). Mõnedel, eelkõige müügiga seotud töötajatel võib küll palk vastavalt äritulemustele kõikuda, kuid enamus palgatöid pakuvad ikkagi fikseeritud tasu.

Ettevõtjal on keeruline leida tõelist vaba aega. Ükskõik kui hästi ettevõttel läheb, on ettevõtjal alati võimalus teha ettevõtet veelgi tulusamaks. Pole ülemist piiri kui palju aega saab ettevõtja enda ettevõttesse panustada. Kui asjad lähevad halvasti, võib ettevõtte säilimine lausa sõltuda sellest, et ettevõtja ise käised üles kääriks ja ebainimlikke töötunde teeks.

Palgatöötajana on sul konkreetne töötundide hulk, mille ületamine pole lihtsalt mõttetu, vaid mõnel juhul lausa ebaseaduslik. Kuigi leidub erandeid, tehakse palgatööd üldiselt kellast kellani ja väljaspool töötunde polegi ajaga võimalik teha muud, kui elu nautida (või halvemal juhul muid tööväliseid kohustusi täita, aga see võib sama hästi olla tõsi nii palgatöötaja kui ettevõtja elus).

Alluvus
Palgatöötajana oled enamasti tööl kellegi alluvuses. Kujutlus, nagu töötaksid kellegi endast kõrgema all, on negatiivne ja ebatarvilik vaimne kuvand. Tuletan meelde, et tööandja on sinu klient, kellele sina oma toodet (enda teadmiste, oskuste ja iseloomu komplekti) välja rendid. Kuna tööandja rendib samal ajal sisse ka teisi, on vaja kedagi, kes seda kõike koordineeriks. Selleks ülesandeks ongi ettevõttes juhid. Ei maksa mõelda, et sinu juht on sinust kõrgem. Tal on lihtsalt teistsugused ülesanded. 

Juhi ülesanne on koordineerida sinu ja teiste tööd töölepingus kokkulepitu ulatuses. Kui sina oma juhi otsustega ei nõustu, siis võid sellest viisakalt märku anda, aga ära oota, et ta seda kindlasti kuulda võtab - sinul on oma töö ja temal enda oma.

Kui juht on ahistav, tasub kas vahetada enda klienti, ehk tööandjat, või koguda sellise käitumise kohta tõendeid ning pöörduda nendega kas juhi omakordse juhi või vajadusel riigi poole - töökiusamine on seadusega karistatav.

Kaasaegsed ettevõtted väärtustavad töötajaid üha enam, eriti kui sa selleks põhjust annad. Väärtuse pakkumiseks ei pea sugugi olema diplomeeritud IT-spetsialist, guugelda kasvõi müüjatädi Üllet.

Aina enam ettevõtteid koolitavad nii kõrgemaid kui madalamaid juhte selles, kuidas luua inspireerivat töökeskkonda, panna pühendunud töötajad mõistma kui palju neist lugu peetakse ja kuidas pakkuda mitte ainult ametiposti, vaid võimalust eneseteostuseks. Mitmes mõttes on "juht" oma "alluvate" teenistuses, mitte vastupidi.

Kui oled aga ettevõtja, siis vaatab nõudlik pealik sulle igal hommikul peeglist vastu ja hoiab sul silma peal isegi kõige privaatsematel hetkedel. Ta ei pruugi sulle üldse asu anda ja kokkulepetest võib ta kinni pidada või mitte kinni pidada täiesti oma suva järgi. Ükskõik kui kiuslikult ta sind ei kohtleks, pole ka lootust, et keegi ta välja vahetaks või et mõni riigiasutus sind tema eest kaitseks. 

Eesmärgistatus
Kui sinu elu eesmärk on raha kokku ajada, siis pole midagi öelda - palgatööga teenitaval rahal on piirid ees, ettevõtlusega teenitaval mitte.

Kui oled aga inimene, kes ennast põhjalikult tunneb, võid avastada, et tegelikult ei ihka sa raha mitte raha pärast, vaid tahad kasutada raha vahendina mõne unistuse täitmiseks ning pikemal järelemõtlemisel taipad, et seda unistust on täiesti võimalik saavutada ka ilma rahamägedeta.

Isegi kui suur rahavoog on sinu unistuste täitmise möödapääsmatu eeldus, saab enda finantsharimise ja passiivse sissetuleku loomisega tegeleda ka stabiilse palgatöö juures. Mõnikord isegi tõhusamalt kui vireleva ja veel mitte jalule saanud ettevõtte arendamise kõrvalt.

Ettevõtlus ei ole halb, aga see pole imelahendus, mis igale inimesele sobib.

Pole vaja olla ettevõtja, et elada tähendusrikast ja eesmärgistatud elu. Inimkond vajab spetsialiste sõltumata sellest, kas kehtiv majandusmudel on parasjagu ettevõttepõhine või mitte. Spetsialistiks olemine ei tähenda, et pead tingimata läbi käima ülikoolist, vaid üksnes, et leiad enda juures miskit, millega teistele nii palju kasuks olla, et nad on nõus sulle selle eest vääriliselt tasuma.

Veendumus, nagu peaksid leidma viisi, kuidas veeta igat (töö)päeva, tehes midagi, mida südamest naudid, on asjatu stressiallikas. On täiesti okei teha tööd, mis on sulle lihtsalt vastuvõetav ja mis annab sulle võimaluse kasutada vaba aega enda elu nautimiseks. Tunnustatud kolleeg jagas minuga ükskord enda innustava sära saladust - töö peab olema selline, millega hommikul hea meelega pihta hakkad ja mille juurest töötundide täitumisel hea meelega ära tuled.

Kokkuvõtteks
Ettevõtlust propageeriv reklaamlause hoiatab, et sul on valida, kas rajada ettevõtjana teed oma unistusteni või saada palgatud kellegi poolt, kes kasutab sind täitmaks tema unistusi.

Saan aru, kuidas egoisti selline mõte hirmutab, aga minu jaoks ei kõla mõte aidata teistel inimestel nende unistusi täide viia ja selle eest veel palka saada sugugi halvasti.