Mida üldse tähendab "teaduslikult tõestatud"?


"Teaduslikult tõestatud" on üsna laialt levinud sõnapaar aga mida see üldse tähendab? Kergesti võib jääda mulje, et see on miski, mida mingid onud kusagil kaugel laboris on mõõtnud. See kujutlus on tõest kaugel.

Oletame näiteks, et meil on suur vaidlus kahe teema üle. Üks neist teemadest on, et kas trenni tegemine aitab depressiooni vastu ja teine, et kas nõelravi aitab krooniliste valude vastu. Pooldajate hulgas on terve hulk neid, kes on isiklikult kogenud, et see asi toimib, aga vastaste seas on jällegi terve hulk neid, kellel on isiklikud kogemused, et asi ei toimi. Mille järgi siis otsustada?

Appi tuleb teadus, mis ei tähenda tegelikult muud, kui tõestamist. Esimese sammuna peaks keegi, kellel asja vastu huvi, tegema uuringu. See tähendab, et ta võtab terve hulga (vähemalt sadades, veel parem kui tuhandetes) depressioonis inimesi, paneb pooled neist trenni tegema ja vaatab, kas nende hulgas on rohkem neid, kes terveks said, kui teise poole hulgas, kes trenni tegema ei hakanud. Samamoodi võib teha kroonilise valuga inimestega, kellest pooled saavad nõelravi.

Kui uurija (ehk teadlane) on tulemusteni jõudnud, on järgmine samm nende avalikustamine. Ta võib seda teha mistahes viisil - ei ole mingit ühtset organisatsiooni, kellele uuringu tulemused saata tuleb. Avaldada võib vabalt näiteks internetis omaenda kodulehel või need kirjadena laiali saata.
(Kuigi uuringut võib avaldada igaüks, siis tulemustele lisab usaldusväärsust esiteks tõendus, et autoril puuduvad tulemustega seotud ärilised huvid (nt nõelravitoodete müüja korraldatud uuringusse, mille tulemused näitavad nõelravi kasulikkust, suhtutakse kahtlusega, samuti ka nõelravile kliente kaotava valuvaigistitooja omasse, mis näitab nõelravi mõttetust). Teiseks usaldusväärsuse tõstjaks on uuringu avaldamine pärast seda, kui teised sama valdkonna eksperdid, kes uuringuga seotud ei olnud, on üle kontrollinud, et uuringu meetodites pole vigu (ingl "peer review"). Seda seetõttu, et eksperdid võivad avastada vigu, mida erialaga vähem tuttav inimene ei märkaks - näiteks et uuringus kasutatud nõelravitehnika polnud üldse mõeldud valu, vaid hoopis seedeprobleemide leevendamiseks. Ekspertidele kontrollida andmiseks on olemas spetsiaalsed teadlaste ajakirjad, mille maine ja seeläbi majanduslik edu sõltub sellest, kui neutraalseid ja läbimõeldult teostatud uuringuid nad avaldavad.)

Uuringu tegemine ja avaldamine ei tähenda aga veel, et oled midagi teaduslikult tõestanud. See on alles esimene samm.

Selleks, et uuring oleks teaduslik, on vaja, et avaldatud oleks mitte ainult tulemus, vaid ka täpne kirjeldus sellest, kuidas uuringut läbi viidi. See tähendab detailset ülevaadet näiteks sellest, mille järgi määrati, kas depressioon paranes, kui pikalt uuring kestis, kes selles osales, kus seda korraldati jne.

Need detailid on vajalikud mitmel põhjusel. Esiteks saab nende abil kontrollida, et tegemist polnud pettusega - näiteks uurida järele, kas sellisel ajal ikka sellises kohas üldse tehti sellist uuringut. Teiseks lubab see märgata sisse jäänud vigu - näiteks märgata, et nõelravile määratud inimestegrupp koosnes peamiselt meestest ja teine grupp naistest, ehk tulemus polnud seega võib-olla üldse seotud nõelravi vaid inimese sooga. Ning kolmandaks - kõige olulisem - anda võimalus viia sama uuring võimalikult samasugustel tingimustel läbi hoopis teistes kohtades hoopis teiste uurijate poolt.

Igal juhul on teaduslikuks tulemuseks vaja enda uuringu täiskirjeldus teha ühel või teisel viisil teistele kättesaadavaks. Nagu öeldud, pole see aga veel teaduslik tõestus. See üksnes tagab, et teemast huvitatud inimesed saavad selle kätte. Neil on nüüd võimalus soovi korral samasugune katse ise järele teha ja kontrollida, kas saavad samasuguse tulemuse või mitte. Selle tulemusena sünnib terve hulk erinevaid uuringuid, mille on läbi viinud täiesti erinevad inimesed maailma erinevatest otstest, keda ühendab huvi sama probleemi vastu. Arvatavasti saavad nad kõik kas natuke või väga erinevaid tulemusi.

Kui kättesaadavaid uuringuid on tekkinud piisavalt suur hulk, saab lõpuks võimalikuks metaanalüüs (ingl meta analysis või sarnane systematic review). See tähendab, et saab teha uuringu, mis uurib uuringuid.

Teisiti öelduna on materjali erinevate inimeste käest, kes kõikjal neid katseid ise järele on teinud, kogunenud nüüd nii palju, et saab hakata tegema järeldusi selle kohta, miks ühed on saanud uuringutega ühesuguseid ja teised teistsuguseid tulemusi.

Tihti selgub selle käigus, et erinevad tulemused on tulnud lohakatest meetoditest või teinekord ka rahalistest mõjutustest. Sageli tuleb välja, et kõik "puhtad" uuringud annavad tegelikult ühesuguseid tulemusi, mis vastuolus ei ole.

Selle kõige võlu seisneb asjaolus, et igaüks, kasvõi Sina kohe siin ja praegu saad neid uuringuid ise üle kontrollida ja hea tahtmise korral ka ise läbi viia ja teiste jaoks avaldada. Teadust ei tehta kusagil kaugel suletud uste taga. 

Avaldatud tulemuste otsimiseks on mitmeid raamatukogusid ja netilehekülgi. Pole olemas ühtainsat baasi, kus kõik tulemused üleval oleksid, sest see annaks baasi omanikele võimu näidata vaid kindlaid huve teenivaid tulemusi. Keskuse puudumine tagab, et sellist võimu kellelgi pole. Üks paljudest teadusuuringute sirvijatest on näiteks Google Scholar
(Mõned prestiižikas teadusajakirjas avaldatud uuringud on täismahus kättesaadavad vaid tasulistel lehtedel, aga reeglina on võimalik näha täiesti tasuta lühiversiooni, kust saab kätte autori nime ja autorile otse kirjutades saadab ta üsna kindlasti heal meelel oma uuringu Sulle täiesti tasuta ka täismahus. Nimelt ei teeni teadlane ise teadusajakirjale makstavate tasude pealt tavaliselt tulu ja teadlase jaoks on karjääri mõttes olulisem, et tema uuring jõuaks võimalikult paljude inimesteni. Samuti lööb teadusmaailmas laineid vastuoluline piraatluskeskus sci-hub, mille kaudu suur hulk tasulisi teadusartikleid tasuta kättesaadavaks on tehtud.)

"Teaduslikult tõestatud" kasutatakse sageli liiga kergekäeliselt. Kui üks uuring midagi näitab, siis päris kindlasti ei tähenda see, et see miski on teaduslikult tõestatud. Selleks, et öelda "teaduslikult tõestatud" on vaja, et ka teised kõikjal uuringut kordaksid ja et nende ühistulemuste põhjal saaks teha metaanalüüsi, mis samuti tulemust kinnitab. Alles siis saab öelda, et seisukoht on teaduslik.

Hea näide kahjust, mida põhjustab siin kirjeldatud protsesseiga mitte kursis olemine on 1998 aasta uuring, kus mees nimega Wakefield avaldas enda uuringu, milles kirjeldas seose leidmist vaktsineerimise ja autismi tekkimise vahel. Kuigi uuringus vaadati vaid 12 lapse juhtumit ja teiste asjast huvitatute uuringud üle maailma samasuguseid tulemusi tänapäevani korrata pole suutnud ja peale avaldamist tuli välja Wakefieldi osalus juba enne uuringut kavandatud skeemis ravimfirmadelt nende tulemuste abil kohtu kaudu raha kokku ajamiseks, leidub siiani neid, kes teaduse reeglitesse süvenemata Wakefieldi uuringut tõestuseks peavad.

Tervisega seotud küsimustes on uuringutel veel paar lisavõimalust kõrgema kvaliteedi ehk "puhtuse" näitamiseks.

Esimene neist on platseebogrupi lisamine. See tähendab, et näiteks nõelravi tõhususe uurimisel ei tee me gruppi lihtsalt pooleks, nii et ühele teeme valu vastu nõelravi ja teisele ei tee midagi, vaid jaotame katsealused kolme gruppi, kus ühtedele ei tehta valu vastu midagi, teistele tehakse nõelravi ja kolmandatele antakse platseebot - ilma mingi toimeta ravi.

Teadusliku tõestuse saamiseks peab nõelravi andma paremaid tulemusi kui mitte midagi tegemine ja ka paremaid tulemusi kui platseebo. Seda sellepärast, et mingil määral hakkab inimene taastuma juba siis, kui ta usub, et see, mida talle tehti, aitab tal terveks saada. Tahame ju välja uurida, kas abi oli asjast endast, mitte sellest, et inimene ainult arvas, et see aitab. Kõik Ravimiregistris registreeritud ravimid näiteks on selle katse pidanud läbima.

Teine tervislike uuringute kvaliteedimärk on see, kui uuring on "topeltpime". See tähendab, et esiteks patsient ja teiseks ka ravija ei tea enne kui uuring on juba lõppenud, milline haige sai platseebot ja milline sai pärisravi. See tagab, et arst ega haige (alateadlikult) tulemusi mõjutada ei saaks.

Nagu näha, on teadusliku tõestuse leidmine küllalt pikk protsess. Võib õigustatult öelda, et see on ka küllalt keeruline. Küll aga pole õige arvata, et see on miski, mida keegi teine kusagil kaugel omapead teeb. Teadus on meie kõigi päralt.

Teadusliku kinnituse leidmine võtab sageli palju aega. On paljut, mille kohta annavad ka "puhtad" uuringud erinevaid tulemusi. On paljut, mida pole lihtsalt jõutud veel uurida. Seetõttu on oluline meeles pidada, et tõestuse puudumine toimest pole tõestus toime puudumisest. On paljut mida me veel ei tea. Seda kurvem on aga eksida selle vähese vastu, mida teame.

Mõnedele meeldib meditsiini jaotada ida ja lääne omaks või looduslikuks ja "keemiliseks". Mina sellisel jaotusel mõtet ei näe. Iga tõsiseltvõetav ravija peaks otsustama ravimeetodi kasutuse üle mitte selle põhjal, milline stiil talle meeldib, vaid selle põhjal, kas meetod on tõestatult toimiv (ehk teaduslik), mittetõestatud või tõestatult mittetoimiv. Nii ida, lääne, looduslikust kui "keemilisest" meditsiinist leidub teraapiaid kõigist kolmest kategooriast.

Mõned meetodid, mida peetakse teinekord alternatiivmeditsiini alla kuuluvaks, on tegelikult osa tõenduspõhisest meditsiinist. Tegelikult tähendab "alternatiivmeditsiin" kui mõiste mitte vanarahvatarkust, looduslikkust ega Hiina tausta, vaid ainult seda, et ravivõttel pole tõestust. Kui tõestus on olemas, siis pole vahet, kas seda teeb moor metsast või arst haiglast - tegemist on teadusliku meditsiiniga.

Mis puutub algselt püstitatud probleemidesse, siis need metaanalüüsid on tehtud ja tulemuseks on EI, nõelravi tõestatult ei aita krooniliste valude vastu rohkem kui platseebo ning JAH, füüsiline treening tõestatult aitab depressioonist jagu saada paremini kui platseebo.