Mu elu on õnnetu


"Iga päev ärkame samas toas, järgides sama mustrit, mida alati, selleks, et eilne päev saaks jälle otsast pihta alata. Lapsepõlves oli iga päev uus seiklus. Aga miski muutus. Vanasti näisid päevad lõputud, nüüd elame oma elusid graafikusse aheldatult. Kas seda tähendabki elu täiskasvanuna? Kas see on elu, millest unistasime? Kas see on vabadus?" Umbes selliste sõnadega algas hiljuti netis ringelnud "tõtt paljastav" video.

Miks on tänapäev nii vilets aeg, kus elada? Oi, ei tea kohe kust alustada. Me toitume kehvalt, keskkond on keemiat täis, meie tervis on vilets ja et me oleme suurfirmade orjad on vist enimkuuldud näited, mis praegu pähe tulevad.

Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor Kristjan Port on tänapäeva toitumise "viletsust" tabavalt kommenteerinud: „Miks me ise ei tea, mis asi on tervislik? Miks peab seda meile keegi ütlema ja siis me avastame mõne aja pärast, et see põhimõte on muutunud ja äsja tervislikuks peetud toit ei olegi enam tervislik? Miks meil puudub võime eristada tervislikku toitu? Teisest küljest on inimesi rohkem kui kunagi varem - kas kehva toiduga saab nii palju inimesi sündida? Inimesed elavad kauem kui kunagi varem - kas kehva toiduga saab niivõrd kaua elada? Inimeste keskmine tervis on parem kui eales inimkonna ajaloo jooksul - kas kehva toiduga saab nii head tervist omada?“ 

Tänapäeva inimese toidulaud on rikkalikum kui kunagi varem. Alates kaaliumit täis banaanidest kuni mitu korda nädalas toidulauale jõudvate liha-/kalatoitudeni, on meie menüü võrreldamatult tervislikum keskaegsest talupojast, kes pidi tihti päevade kaupa paljast pekki õgima, et hinge sees hoida. Lihtne on teleka ees rääkida, üks käsi arvutihiirel, teises käes ürditee, kuivõrd tore elu oli kunagi. See oli karm, kehvast toidust ja ebatervislikust elustiilist tingitud vaevaline eluspüsimine. Argipäev tähendas pingutust, et mitte ära surra. Kas Sul on olnud ühte päeva elus, kus oled reaalselt pidanud surmaga võitlema?

Aga võtame selle keemia, mis meid tänapäeval ümbritseb ja aina enam vähki põhjustab. Näiteks Ameerika Ühendriikides, Portlandi linnas, sundis rahvas protestidega linnavalitsuse loobuma plaanist linnavett fluoriseerida. Neile ei meeldinud mõte, et nende joogivette mingit "kemikaali" topitakse. Ometi on meditsiinist selgelt teada, et fluor on mineraal, mis väikeses kontsentratsioonis veele lisatuna tugevdab hambaemaili ja vähendab hambakatu teket - soodne ja turvaline viis parandamaks hammaste seisundit nii rikastel kui vaestel, hoolsatel kui lohakatel. Arvata, et kui miski on "keemiline", siis on see tervisele kahjulik, näitab üksnes rumalust. Kellel on kasvõi algarusaamine keemiast teab, et iga looduslik taim ja puhtaim allikavesi pole muud kui kogum keemilisi molekule. Pole olemas looduslikku fluori molekuli ja keemilist fluori molekuli. On lihtsalt üks fluori molekul.

Mis puutub vähki ja selle esinemisse tänapäeval, siis vähihaiguse kujunemine on loomulik tõrge rakkude paljunemismehhanismis. See on lihtsalt raku paljunemismehhanismi nõrk koht, nagu jalgratta nõrk koht on keti mahatulek. Meil esines vanasti vähem vähki lihtsalt seetõttu, et inimesed surid enne ära, kui vähk tekkida jõudis. Kui Sa sõidad rattaga ainult ühe kuu, siis ei pruugi Sul kett kordagi maha tulla. Nüüd on meie eluead palju pikemad. Kui jalgrattaga neli aastat sõita, siis on üsna tõenäoline, et Sul jookseb mingil hetkel kett maha.

Sa võid kurta, kuidas elektrifirmad ja pangad meid läbi dokumentide orjadeks on teinud. Aga kui Sa tead ajalugu, siis Sa mõistad, et oleme peale kümneid tuhandeid aastaid esimest korda maailmas, kus meil on rohkem vabadust, kui kunagi varem. Kui Sa sündisid kõigest mõnisada aastat tagasi Eesti talus ei kottinud kedagi, mille peale Sul annet on või mis eriala Sind huvitab. Sinu asi on põllul rügada. Kui Sulle sattus jobu mõisnik, võis ta rõvetseda ja vägivallatseda Sinu ja Su pereliikmete kallal ilma, et oleksid saanud midagi vastu teha. Põgeneda polnud kusagile, sest ühe mõisa piiri taga algas järgmine, kus Sind hea tõenäosusega pagemise eest karistati ja eelmise juurde tagasi viidi.

Võrrelda seda maksetega (mis on vaid mingid protsendid Sinu sissetulekust) ettevõttele, kes pakub selle eest luksust oma kodu pimedal ajal valgena hoida või puid tegemata toas sooja hoida on esivanemate solvamine. Ma isegi ei hakka rääkima arstiabist, mille kättesaadavus ja kvaliteet on ka puruvaeste jaoks praegu parem kui rikkaimail ülikul kõigest sajand tagasi.

Miks meile tundub, et elu on raske ja nii palju on halvasti, kui faktid näitavad, et elame kõige paremal ajal kõige tervislikumat ja õnnelikumat elu, mis inimkond kunagi kogenud on?

Maailm pulbitseb informatsioonist ja valeinformatsioonist. Nendel kahel vahet teha on keeruline. Ometi peame kuidagi otsustama, mida uskuda ja mida mitte. Selle jaoks on olemas teadus.

Vanasti arvati, et haigused tulevad pattudest ja et rotid sünnivad mustusest. Mingil hetkel (üsna hiljuti) hakkasid aga nutikamad inimeste seast mõtlema: kui üks õpetab, et haigused tulevad pattudest ja teine õpetab, et need ei ole pattudega seotud, siis võiks ju katse teha ja vaadata kummal õigus on. Võtaks ühe pundi patuseid lurjuseid ja teise pundi vagasid pailapsi ja vaataks, kas ühed jäävad rohkem haigeks kui teised.

Teadus ei ole valgetes kitlites matemaatiliste valemite kirjutamine. Teadus on kontrollimine, kas mingi asi vastab päriselus tõele või mitte. Kuidas saab keegi uskuda väidet, mis teaduslikult tõestatuna ei toimi, on minu jaoks absurdne. Ometi näen seda igal pool. Sõltumata haridusest.

Vestlesin mõni aeg tagasi praktiseeriva arstiga, kes viskas nalja patsiendi üle, kes otsis abi nõiarohtudest. Järgmisel hetkel teatas ta oma vastumeelsusest homoabielude suhtes, kuna nad hakkavad lastest homosid kasvatama, taipamata, et sama teaduslik meetod, mis näitab tema enda ravimeetodite paremust suvalise taimejoogi üle, demonstreerib üheselt, kuidas homovanemate kasvatatud laste seast kujuneb täpselt sama protsent homoseksuaale kui heterovanemate kasvatatud laste seast. Facebooki farmaatsiateemalises grupis väitis praktiseeriv apteeker alles hiljuti tõsimeeli, kuidas kuufaasid mõjutavad inimeste käitumist.

Teadusest on tihti raske aru saada. Pole juhus, et antiikfüüsikute nagu Eratosthenese teostest (esimene, kes arvutas Maa ümbermõõdu) pole järel mitte originaalkirjutised, vaid ainult kommentaatorite tekstid. Umbes nagu oleks tuleviku inimestel Einsteini töö teada ainult Geo ajakirja artiklitest. Geo on palju populaarsem, kui Einsteini teadusartiklid ja säilivad seetõttu suuremas hulgas.

Mulle näib, et asi ei ole aga teaduse keerukuses. Isegi kui inimene ei mõista, kuidas üks või teine teadlane oma järeldustele jõudis, on ju teada, et ta kasutas selle järelduseni jõudmiseks teaduslikke meetodeid. Maailm ongi liiga keeruline, et iga inimene oleks võimeline seda mõistma. Võiks arvata, et usaldame sel juhul endast targemaid.

Ometi peeti Galielod ogaraks, kui ta väitis, et Maa tiirleb ümber Päikese ja pöörleb veel seejuures ümber oma telje. Vaata taevasse - Päike ju tõuseb ja langeb, mitte meie. Ja ei ole küll sellist tunnet, et me praegu pöörleksime. Galileo, nagu ka kõik teised tõsiseltvõetavad teadlased, on oma järeldusteni jõudnud lihtsaid põhimõtteid järgides: ära usu midagi sellepärast, et teised seda teevad; kontrolli ideid katsetega, loobudes neist, mis läbi kukuvad ja arendades neid, mis katse läbivad; usu mida tõendid näitavad, ükskõik, kui vastumeelne see Sulle endale tundub.

Pahatihti ei ole inimene selleks aga võimeline. Ta ei taha leida tõde, vaid ainult kinnitusi, et see, mida ta juba niigi usub, on tõde. Ta otsustab uskuda selgeltnägijatesse mitte sellepärast, et ta ei ole võimeline ratsionaalselt võttes endale tõestama, et tegemist on pettusega, vaid sellepärast, et ta tahab elada maailmas, kus on olemas selgeltnägijad. Ta eelistab elada maailmas, kus kuufaasid inimesi reaalselt mõjutavad. Faktide loopimisega seda tahtmist ei kummuta.

Seda hämmastavam on, kuidas inimesed sisendavad endale, et nende elu on õnnetu. Hoolimata faktidest, mis näitavad üheselt vastupidist, otsustab terve hord inimesi igal hommikul, et tänapäeva elu on raske ja kannatustest tulvil. See ei ole objektiivne tõde, see on suhtumine. Suhtumine mida kummutavad ajalugu, terviseteadus ja füsioloogia. Suhtumine, mis laieneb argimuredeni välja: kas pabistad eksami pärast, kirud oma töövõimalusi ja muretsed läheneva maailmalõpu üle või rõõmustad, et saad õppida ülikoolis, kiidad, et Sul on võimalik ise elukutset valida ja naudid lummavat maailma, mis ikka veel lõppenud pole.

Muidugi mõista on olemas murekohti. On praegu, oli minevikus ja saab olema ka tulevikus. Kui Sa otsid, mille üle pead vaevata, siis Sa leiad selle alati. Sõltumata heast enda ümber. Sõltumata üha paremaks muutuvast maailmast.

Iga päev ärkan pehmel madratsil, kohas, mida nimetada koduks, ees ootamas järjekordne meeliülendav hommik sooja duši, hõrgu kohvi ja kuldkrõbedate röstsaiadega. Lapsepõlves olin teistest sõltuv. Aga siis sain ise enda elu peremeheks. Vanasti ei erinenud uus päev eelmisest, nüüd liigun iga päevaga lähemale eesmärkidele, mida ma ise endale sean. See on elu, millest unistasin. See on vabadus.